Autorid: Peeter Laurits, Madis Palm ja Ulvi Tiit. Pildid on osa pannoost, mille tellis Meelis Mäeots 2002. aastal Tartus asuva ööklubi Tallinn vestibüüli

läbi Härjapõlvlaste Njuujorgi. (murelikult, luterlikult, piano pianissimo) Politseipark kevadel vara, enne kõiki värvitud mune ja jäneseid, on lihtsalt üks kevadine raagus park kahe kasiino vahel tolmus — seest koerasitaga, väljast valglinlaste autodega vooderdatud. Politseipark kevadel vara. Kevad ise suur ja soe ja ootamatu. Ja mina läbi selle pargi Kumusse. Jala. (Mürgihambad suus) Aga öösel särab see linn meremõrtsukate aardekirstuna. Ja öösel kõmab see linn härjapõlvlaste Njuujorgina. Härjapõlvlaste Njuujork87 Poska tänav kevadel vara. Kooruvad [...]

Esimest korda kohtasin sind Vaikuse tänaval. Sa mõtlesid, et ma elan seal? Ma ei ütelnud midagi. Teine kord nägin sind Koidu ja Videviku nurgal. Kui ma väike olin, siis ma elasin Koidu tänaval ja ausalt öeldes koliksin ma sinna hea meelega tagasi. Kui ma väike olin, siis oli mul vahepeal ka niiöelda peigmees. Tema elas Videviku tänaval. Mõnikord mängisime me [...]

Kaugel on kevad ja punase päikese loojang lõpmatu iha ja süngete tehaste toodang moodne moraal su hääbuvad illusioonid südames sügis mu udusevõitu visioonid ring sulgub ja öösse avaneb vabadus läbi minu läbi minu su silmade sinine põhjatus refrään: siin siin on mu lootus siin siin on mu hing üle ajamere igavene ootus – uus maailm uus maailm uus maailm uus maailm uus maailm uus maailm [...]

Tume öö unedes Näitab näilist teed Tume tee tuledes Kas jõuan ma edasi veel refrään: Ma peatun ootuses Et leida see, Kes annab lootuse Ja viipan sulle, Uus Maailm. On teel, tuleb veel - Meeldiv meenutus Tumm veel hingekeel Teab tunneb, mis tahab mu meel refrään Hele tuul heliseb hingekellades Üks hääl väreleb Kas tõesti sa oledki siin? 3 x refrään Muusika Toomas Lunge / sõnad Teet Saviauk Selgituseks: Uus Maailm on popp sõnapaar. [...]

Kuu tänavalt ta päikse tõusul lahkus, tal oli Kiire tänavale rutt. Jäi hinge sõbra imeline lahkus, jäi meelde köögis aetud teatrijutt. Ja Krauklis kõndis väljasurnud tsoonis – ta värvis mõttes majalogusid. Tal oli taskus veider tushijoonis ja oma vanu luulekogusid. Kas Krauklis teab, mispärast sünnib luule; miks kaunid kunstid elu sidusid? Ja Krauklis mõtleb, mõtleb kasepuule ning tunneb endas uusi idusid. Jaa, varsti valet variseb kui loogu, vaid [...]