Kaks aastat tagasi panime Linnalaboriga südalinnas kasvama köögiviljad ning ühtlasi tegime teaduslike meetoditega kindlaks, kas südametunnistus jääb puhtaks, kui soovitada teistel sama korrata.

Sel suvel jätkame oma linnaedade rajamist koostöös Telliskivi Loomelinnakuga ning mägede taga pole ka kogukonnaaedade rajamise juhendamine asumiseltsidele.

Eestlased on maarahvas – ehkki see üleekspluateeritud väide pigem varjab, kui selgitab kõiki meie ühiskonna hädasid, on see käibefraasina meile kõigile tuntud. Ikka nii, et me oleme alles hiljuti linna tulnud ja maaelu oskused veel veres. Ja sellest tulenevalt linnaelu suhtes ehk isegi saamatud.

Noobel värk

Ometi polnud meil 2008. aasta suvehakul Kultuuritehas Polymeri katusele ja Tartu maanteel asuva Kunstiakadeemia juurde peenralapikest rajades mingit kasu asjaolust, et lapsepõlves sai mõnikord kõblast käes hoitud. Nagu kõplamine, olid väike- ja äärelinnade tagahoovidesse alles jäänud peenrad ning siin-seal asuvad datšade kogumid 2008. aasta Eesti progressi seisukohast rudiment ning peenrad ja õunapuud suuresti asendunud muru ja parklatega. Sestap tuli ka meie eksperimendi puhul avalikkusele esmalt rõhutada idee välismaist päritolu ning alles seejärel sai välja tuua, et tegu on Eestis unustatud vanaga.

Ega meil tegelikult konkreetseid välismaiseid eeskujusid olnudki, lihtsalt mingi hetk hakkas aianduse teema paljudest eri allikatest välja imbuma. Mitmetes riikides on kas riiklikud programmid linna piires aianduse arendamiseks (nt mitmed Ladina- Ameerika ning Aafrika riigid, aga ka Venemaa) või on tagahoovide, rõdude, katuste ja jäätmaade kasutamine toidu tootmiseks sedavõrd tavaline, et eraldi programmi pole vajagi (nt India).

Lisaks, tegu pole ainult nn kolmanda maailma riikidega. Hollandis on raudtee ääres raske leida maad, mis poleks hekkidega aiamaadeks jaotatud. Ja kui neil on tõesti maaga kitsas käes, siis samamoodi ootavad aiamaa rentimisvõimaluse järjekorras inimesed ka Rootsis, Kanadas ja Šotimaal. Helsingis olla ooteaeg 10 aastat. Londonis ja Pariisis, aga küllap ka mujal, korraldatakse linnaaednikele (ja -mesinikele) kursuseid, nimetamata loendamatuid seminare, teaduskonverentse ning kogukondade koosolekuid, kus nimetatud teemat arutatakse. Internetis lahti rulluv info on selles suhtes lõputu.

Mingi hetk hakkasid aiandust puudutavad uudised ka meediakünnist ületama: ilmus teade sellest, et Michelle Obama imidzhit aitab arendada Valge Maja muru asemele koolilastega köögivilja-aia rajamine; et laulja Kim Wilde propageerib katuste haljastamist ning Inglise kuningannat on pildistatud Londoni yuppie-aednikega vestlemas. Ka meie oma SLÕhtulehes ilmus teade, et esimest korda pärast II maailmasõda on Briti kuningapere aedadesse rajatud köögiviljapeenrad. Uskudes Briti meediat, olla põhjuseks valitsejate eelarvekärped.

Ja sealtsamast Inglismaalt on pärit üks mu varastes kolmekümnendates sõber, kes polnud enne Eesti-visiiti oma käega puu otsast õuna võtnud, ise veel saareriigi kolkapiirkonnas üles kasvanud! On täiesti usutav, et koduse köögiviljakasvatuse populaarsus on seal nüüd sedavõrd kuum teema, kuna õunapuud kadusid sealt varem kui Nõukogude Liidu erilistes sotsiaal- majanduslikes tingimustes ning sedavõrd varem saabus ka arusaam kohalikust, masstootmisele vastanduvast, ökoloogiliselt puhtast ning mitmeid linnakeskkonna probleeme leevendavast taimekasvatusest.

Võrreldes Eestit Inglismaaga on lootust, et looduslähedase elu oskused pole veel kadunud. Vaatamata sellele, et meie tegime oma eksperimenti kavandades taimekasvatuse suhtes tõeliselt naiivseid apse, on aianduse (taas)elustamine linnakeskkonnas üks väheseid valdkondi, kus Eesti ei pea äraunustatud vana uuesti otsast peale õppima. Teadlikku tarbimist me harjutame, aga läheks sellest veel edasi – teadliku tootmise juurde?

Kuid kas pärast Linnalabori teaduskatseid võib soovitada köögiviljade kasvatamist ka Tallinna südalinna tingimustes? Peab ütlema, et täpsete tulemuste saamiseks vajab eksperiment jätkamist, kuid seniste andmete järgi on linnataimedes normidest rohkem pliid. Oluline on aga ka märkida, et kasvukohtadeks said valitud eriti saastunud piirkonnad ning raskemetallide ladestumist taimedesse saab aianduslike võtetega kontrollida.

Kogukondadele oma aiad!

Praegu on Linnalaborit haaranud mõte kogukonnaaedade rajamisest. Otsapidi oleme sellega algust teinud Telliskivi Loomelinnakus, kus kevadel sai akende peale ohtralt taimi kasvama pandud. Varsti peaks loomelinnakusse tekkima ka peenramaa ning ehk leiavad seal mõnusa pesa mõned mesitarudki.

Suurem plaan oleks aga rajada Kalamajja ja Pelgulinna sobivatesse paikadesse aiamaa, mille eest hoolitsemine ja mille viljade nautimine oleks kogukondade ühine asi. Linnatingimustes, kus majadevaheline ruum on juba sajal muul moel organiseeritud kui aiandus, ning samas on tühje krunte küll, on kogukonnaaed inimsõbralik võimalus elukeskkond oma kätesse võtta. Saadavaid hüvesid on palju – aiaga tegelemine ühendab eri taustaga inimesi, pakub positiivset sotsialiseerumispinda ning võimaluse tutvustada lastele looduse toimimist. Piirkond on hoolitsetum, suhted heanaaberlikumad, vastutuskoorem jagatud. Ja lõpuks avab aiasaaduste kasutamine lisaks veel terve uue tegevusteringi.

Kuidas rajada kogukonna aeda?

• Tee kindlaks, kas aia järgi on tõeline vajadus ja soov. Mis on aia eesmärk ning kelle jaoks ta on mõeldud? Mida seal kasvatama hakata?

• Kui projekt peab silmas teatud grupi või naabruskonna huvisid, on oluline selle grupi osalemine kõigis planeerimisfaasides. Organiseeri huvitatud inimeste kohtumine ja vali aia koordinaator. Tehke oma meililist, et kõik teaksid, mis toimub.

• Tee nimekiri asjadest, mida on vaja teha. Moodusta töörühmad, et täita erinevaid ülesandeid.

• Otsi võimalikke partnereid ja sponsoreid. Eduka kogukonnaaia loomisel on vajalikud kõik ressursid (maa, tööriistad, seemned, rahaline toetus) ning tööjõud (tarastamiseks, pinnase parandamiseks jne). Mõned kogukonnaaiad võivad tegutseda liikmemaksude kaudu, kuid paljudele aedadele on sponsorlus elementaarne vajadus.

• Leia aiale potentsiaalne koht ja lepi kokku maaomanikuga. Võimalusel kaasa maaomanik aiatöödesse!

• Vaata lähemalt linnaianduse eksperimendi kulu, tulemuste ning soovituste kohta linnalaborant Sander Tindi koostatud raportist “Söödav linn I”, http://www.linnalabor.ee/projekt/taimelava Vihjed internetiavarustes ingliskeelse info otsimiseks: horticulture, urban agriculture, permaculture, square foot gardening, locavorism, nyudie (new yuppie digger)